Üle poole Eesti töökohtadest asub Harjumaal

54% meie töökohtadest asub Harjumaal ning selles maakonnas elab ka 46% Eesti rahvastikust. Harjumaa koos Tartumaaga on ka ainsad maakonnad, kus töökohti on elanikest suhteliselt rohkem.
RAHANDUSMINISTEERIUMI ANDMEANALÜÜTIK ATS AASMAA

Tallinn ja Tartu on põhilised töökeskused, kuhu liigutakse tegelikult tööle igast omavalitsusest. Omavalitsuste lõikes asub Eesti töökohtadest Tallinnas 42%, Tartus 9%, Pärnus 4%, Rae vallas 3% ning Narvas 2,5%. Vaadates elanike arvu, asub proportsionaalselt palju töökohti Rae vallas, kus mängivad olulist rolli logistika hea asukoht ja ligipääsetavus, mis on valla tugevusteks.

Omavalitsustele on kasulik teada, millistes valdkondades nende elanikud töötavad. See näitab kohalikku ettevõtluskeskkonda. Hea ei ole ühe valdkonna liigne esiletõus, mis võib pikas perspektiivis suurendada tulu kasvuriske. Kõige rohkem töötab meil inimesi töötlevas tööstuses, mis on 68 omavalitsuses suurima töötajate arvuga tegevusala. Oluline on ka hulgi- ja jaekaubandussektor, kus töötab palju just Tallinna ja selle ümberkaudsete valdade elanikke.

Huvitava erisusena on Tartu linn ainus omavalitsus Eestis, kus elanikud töötavad peamiselt haridusvaldkonnas. Teistes omavalitsustes on populaarsed valdkonnad avalik haldus ja riigikaitse ning kohalikul tasandil tõusetub põllumajanduse, metsamajanduse ning kalapüügi tähtsus.

Lisaks töötavate elanike rohkusele ja tegevusaladele, on kohalikul tööturul olulised näitajad ka sooline koosseis, asukoht ning hariduslik ja vanuseline koosseis ning selle seos palgaga. Need näitavad ära kohaliku töötaja profiili, mis omab omavalitsuse jaoks tähtsat rolli oma tööturu mõistmiseks, arengu planeerimiseks ning kitsaskohtade märkamiseks. Samuti saavad ettevõtjad informatsiooni, millised on töötaja leidmise võimalused kohalikult turult.

Soolist jaotust vaadates näeme, et töötavaid naisi on rohkem linnalistes ning mehi pigem maapiirkondades. Samal ajal kui Võru, Tartu ja Viljandi linnas on naistöötajaid üle 55%, siis Haljala, Setomaa, Alutaguse, Muhu, Rõuge ja Vormsi vallas moodustavad nad alla 45%.. Sealjuures käivad mehed rohkem koduvallast väljapool tööl. Elukohajärgses vallas töötab 68% naisi ning 56% mehi ehk koduvallast välja liigub tööle 32% naisi ning 44% mehi. See tähendab, et meeste puhul on pea 40% suurem tõenäosus, et töökoht asub koduvallast väljaspool.

Kui Tartu elanikud töötavad peamiselt haridusvaldkonnas, siis kuidas see peegeldub nende endi hariduse näitajates? Kõige suurem kõrgharitud töötajate osakaal on tegelikult Viimsi vallas – 59%. Tartus, Tallinnas, Ruhnu, Rae ning Harku valdades on kõrgharidusega töötajaid üle 50%. Selgub, et kõrgharitud töötajate osakaalu ja keskmise palga vahel on tugev seos – rohkem kõrgharidusega töötajaid tagavad ka omavalitsuses kõrgema keskmise palga. Kõrgharidusega töötajaid on vähe Kehtna, Järva ja Põhja-Pärnumaa valdades, vastavalt 25%; 25% ja 23%. Neis valdades kerkib esile suhteliselt suurem töötleva tööstuse, põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügiga tegelevate töötajate arv, samas on vähem info ja side ning finantsvaldkonna töötajaid.

Millest kõneleb töötajate vanus? Vanuselise koosseisu järgi saab hinnata nii nooremate töötajate kättesaadavust kui ka eakamate olulisust tööturul. Kihnu, Antsla, Võru, Jõgeva ja Põltsamaa valdades on teiste omavalitsustega võrreldes tööturul hõivatud elanikest rohkem 29-aastaseid ja nooremaid. Viljandi ja Loksa linnas ning Lüganuse vallas on aga suhteliselt kõrgem 65-aastaste ja vanemate osakaal. Üle 50-aastaste osakaal töötavatest elanikest annab omavalitsusele indikatsiooni, kui suur osa elanikest võib lähimate aastakümnete jooksul jääda vanaduspensionile, mis tähendab ühelt poolt tulude langemist ning teiselt poolt ka kulude tõusu. Selle järgi võiks öelda, et Rae, Luunja ja Kiili vallas on olukord kõige parem – vähemalt 70% töötajatest on alla 50-aastased. Sealjuures Narva-Jõesuu, Loksa ja Sillamäe linnas on nii alla kui ka üle 50-aastaste töötajate osakaal peaaegu võrdne.

Omavalitsuste töötajate profiil:

* Artiklis käsitletud 2019. aasta andmed on pärit töötamise registrist, rahvastikuregistrist ning maksu- ja tolliametist.

** Analüüs ja artikli koostamine on toetatud Euroopa Liidu Euroopa Sotsiaalfondist.