Teenustasemed toovad välja nii omavalitsuste kui ka üle-eestilised väljakutsed

Eesti kohalikud omavalitsused on pidanud teenuste võrdlemiseks pikalt kompama pimeduses. Minuomavalitsuse veebileht võimaldab saada struktureeritud ülevaadet erinevate omavalitsuste pakutavate teenuste tugevustest ja kitsaskohtadest nii omavalitsuste juhtidel kui ka kodanikel.
RAHANDUSMINISTEERIUMI ANDMEANALÜÜTIK ATS AASMAA

Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) omavalitsuste tulemuslikkuse raporti kohaselt on teenuste võrdlemine üheks võimaluseks, kuidas parandada avaliku sektori teenuseid. Niisamuti leiab OECD, et teenuste võrdlusanalüüside eesmärk on kaardistada nõrgad kohad ning saada teadmisi parimate teenusepakkujate kohta. *

261 kriteeriumi alusel on hinnatud 10-astmelisel skaalal 16 pakutavat teenust. Kriteeriumid jaotuvad baas-, edasijõudnud ja eeskujulikule tasemele. Baastase tähendab elementaarseid ootusi, millele kohalik omavalitsus peab vastama. Kui on täidetud baastaseme nõuded, saavutab omavalitsus teenustasemeks vähemalt 3. Samas edasijõudnud ja eeskujuliku tasemel mõõdetakse omavalitsuste lisapingutusi teenuste arendamisel, selliste kõrgemate nõuete täitmisel on võimalik tõusta tasemeni 9. Täpsema ülevaate teenustasemete hindamisest saab metoodikat kirjeldaval alalehel.

Baastaseme täitmise tulemused on nii valdkonniti kui ka omavalitsuseti erinevad. Kui valitsemise, noorsootöö, põhihariduse ja kultuuri valdkondades saavutavad oodatud baastaseme ehk taseme 3 vähemalt 76 omavalitsust, siis kriisideks valmisoleku, laste heaolu ning täiskasvanute sotsiaalhoolekande valdkondades saavutavad baastaseme juba märgatavalt vähem omavalitsusi – vastavalt 45, 35 ja 33. Muuseumide teenuseid mõõtvaid kriteeriume on võimalik täita 45 omavalitsusel, kellest baastasemele jõuavad 22 ehk 49%. Kõige madalamalt täidetud täiskasvanute sotsiaalhoolekande valdkonnas jäi oodatud baastase täitmata 58% omavalitsustest.

Kui vaadata kõikide valdkondade kriteeriumite üle-eestilist keskmist täitmist, siis kõige paremini läheb noorsootööl (71,5%), kultuuril (70,9%), valitsemisel (62,9%) ning põhiharidusel (62,5%). Madalamalt on täidetud täiskasvanute sotsiaalhoolekande (48%), laste heaolu (48%) ning muuseumide (48%) valdkonnad. Kriteeriumite üldine täitmine on ootuspärane – saadud tulemused on otseses seoses omavalitsuste hulgaga, kes jõudsid ka baastasemele.

Teenustase omavalitsuseti ja valdkondade lõikes
Kohalike omavalitsuste arvuline jaotus teemade ja teenustasemete lõikes. Muuseumide valdkonnas on mõõdetavaid omavalitsusi 45.

Graafikult näeme, et laste heaolu, täiskasvanute sotsiaalhoolekanne ja kriisideks valmisolek on valdkonnad, mis üle-eestiliselt vajaksid enim järele aitamist. Samas saame ka aimu, et noorsootöö ja põhihariduse teenustase on omavalitsuseti ühtlaselt jaotunud st madalaid ja kõrgeid tulemusi on vähem ning keskmisi rohkem (mõne erandiga). Märkimist väärib, et valitsemise, kultuuri ja liikuvuse valdkonnas on teenustasemete jaotus justkui kahe küüruga – näiteks valitsemises täidetakse enim kolmandat ja viiendat taset, samas kui neljandal tasemel ei ole ühtegi omavalitsust. Põhjapanevaid järeldusi ei saa sellest küll teha, kuid tulemused annavad mõtteainet uurimaks, kas omavalitsustel on teatud tasemete täitmiseks ees barjäär või tuleneb „tühi teenustase“ pigem hindamiskriteeriumitest.

Teenuste hindamismudeli ja veebilehega on antud uus mõõde pakutavate teenuste kvaliteedi mõõtmiseks nii kohalikele omavalitsustele kui ka elanikele. Järgnevate aastate jooksul täiendatakse hindamismudelit uute kriteeriumitega, mis koos sel sügisel sissekantavate 2019. aasta andmetega võimaldab teha veelgi põhjalikemaid analüüse ning jõuda konkreetsemate järeldusteni.

* Phillips, L. (2018), "Improving the Performance of Sub-national Governments through Benchmarking and Performance Reporting", OECD Working Papers on Fiscal Federalism, No. 22, OECD Publishing, Paris, https://doi.org/10.1787/ffff92c6-en.

** Analüüs ja artikli koostamine on toetatud Euroopa Liidu Euroopa Sotsiaalfondist.