Spetsialisti olemasolu tagab keskkonna- ja kliimavaldkonnas parema tulemuse

Omavalitsuste keskkonna ja kliima teenustasemed kinnitavad vana tõdemust – kui on ülesannete eest kindel vastutaja, siis näeme ka paremaid tulemusi.
RAHANDUSMINISTEERIUMI ANDMEANALÜÜTIK ATS AASMAA

Minuomavalitsuse veebi lisandus sel aastal kaks uut valdkonda – ligipääsetavus ning keskkond ja kliima. Kui ligipääsetavuse arendajate tunnustamisega selgusid ka valdkonna edumeelsemad omavalitsused, siis keskkonna ja kliima puhul tekkis õigustatud küsimus: milline on seal omavalitsuste teenuste tase.

Pea pooled omavalitsused asuvad tasemetel kaks ja kolm, mis annab aimu, et mitmes paigus on veel palju arenemisruumi. Kõige madalama teenustaseme on saanud neli omavalitsust: kolm väikesaart – Ruhnu, Kihnu ja Vormsi – ning Rõuge vald. Siinkohal on huvitav asjaolu, et Rõuge vald oli ka üks kahest Eesti omavalitsusest, kus elanikud soovisid kõige enam raha lisada jäätmemajanduse arendamiseks. Tundub, et Rõuge elanikud tunnevad vajadust justnimelt keskkonnaga seotud teemasid järele aidata.

Valdkondlikuks hõiskamiseks ei ole põhjust kellelgi, kuid hetkeseisu täpsemaid põhjuseid uurides jõuame järeldusele, et murekohti on mitmeid. Sealjuures selgub, et madalamate tasemete tuum peitub eelkõige valdkonna kehvemas korralduses. Nii näiteks pole 44 omavalitsuse arengudokumendis käsitletud keskkonna ja kliimaga seotud teemasid ning 17 juhul pole planeeritud üld- ega teemaplaneeringus taastuvenergiaalasid. Vastukaaluks on enamusel, täpsemalt 75-l omavalitsusel, käsitletud üldplaneeringus rohevõrgustikku.

Ometigi, et kliimamuutuste osas on avalikkuses valdavalt konsensus, ei ole neist tulenevaid mõjusid ja riske enamikes omavalitsustes hinnatud. Võimalik, et seni ei ole kõrgeks peetud ka kliimariskide realiseerumise tõenäosust. Samas vaadates kasvõi Eesti geograafilist kaarti, võiksid veel mitmed kohalikud omavalitsused teha vähemalt üleujutusealase riski- ja mõjuhinnangu.

Lahendused võivad peituda vastutaja määramises

Üldlevinud on arusaamine, et seatud eesmärke ja ülesandeid saab edukamalt täita vastutaja olemasolul. Selgub, et nii on ka keskkonna- ja kliimavaldkonnas. Nimelt on teenustase kõrgem omavalitsustes, kus vähemalt ühe spetsialisti ametijuhendis leiduvad valdkondlikud ülesanded, st on vastutaja energiasäästu, kliima, ringmajanduse või elurikkusega seotud teemadel. Vastutaja mõju tulemusele on märkimisväärne – omavalitsustes, kus valdkondlikele ülesannetele leidus vastutaja, oli keskmine teenustase tervelt 1,7 võrra kõrgem kui mujal.

Paljudes Eesti kodudes on saanud tavaks jäätmete liigiti kogumine, kuid järjest enam tõstab pead ka nende ringlusse võtmine. Kohalik tasand saab siin jäätmete edasise käitlemise korralduse näol palju ära teha, kuid seni on ringlusse võtmise määrad liigiti kogutavatele jäätmetele seatud vaid 17-s omavalitsuses.

Informatsiooni kättesaadavus on kehv 

Võrdluses teiste valdkondadega torkab eriti silma valdkondliku informatsiooni kättesaadavus, või siis antud juhul enamikes omavalitsustes selle puudumine - vaid 23-s omavalitsuse veebilehel on avalikustatud omavalitsuse keskkonnaeesmärgid. Kuid õnneks 57-s tegeletakse elanike keskkonnateadlikkuse suurendamisega – jagatakse keskkonna- ja kliimaalaseid teavitusmaterjale. Kõrvutades neid tulemusi valdkonna käsitlusega arengudokumentides, siis tundub olukord veider – valdkondlikke tegevusi tehakse, kuid strateegiline käsitlus on madal. 

Omavalitsuste tulemuslikkust peegeldavate kriteeriumite seas paistab, et tehakse ära küll ootuspärane, kuid lisapingutusteks jaksu ei jätku. Kõige enam on seda näha rohevõrgustike seisukorra puhul, kus vähemalt 50% rohevõrgustikust on heas ja keskmises seisukorras 70-s omavalitsuses, kuid vaid kaheteistkümnes ületab heas seisukorras rohevõrgustike osakaal 30%. 

Keskustes on küll parem süsteemne lähenemine, kuid tulemuslikkus on parem linnast kaugemal

Uurides peamiste omavalitsusi kirjeldavate näitajate seoseid keskkonna ja kliima teenustasemetega, näeme elaniku arvu ja tagamaalisuse, kuid mitte tulukuse mõju. Nimelt on keskmisest kõrgem keskkonna ja kliima teenustase suurema elanike arvuga, kuid madalam vaid kõige tagamaalisemates omavalitsustes.  

Kõige tagamaalisemad omavalitsused jäävad hätta organisatoorse ja süsteemse lähenemisega, kuid suuremad jällegi tulemuslikkusega. See tähendab, et linnamürast eemal olevatel on küll paremad tulemused, kuid need on saavutatud pigem juhitamatult. Samas suuremates omavalitsustes ei ole süsteemsem lähenemine viinud parema väljundini. Siinkohal peame siiski arvestama, et tulemuslikkuses on keskne koht rahulolul, mis oli paraku madalamal eelkõige suuremates ja linnalisemates omavalitsustes.

 

Viimati uuendatud: 18. October 2022