Sarnasused kõrge ja madala rahuloluga omavalitsustes

Kohalikud omavalitsused korraldavad mitmeid igapäevaelu teenuseid nagu ühistransport, jäätmemajandus, haridus- ja kultuurielu, vaba aja veetmise võimalused jm. Linnade ja valdade suutlikkus neid teenuseid kohapeal pakkuda mõjutab inimeste rahulolu elukohaga, selgub eelmisel aastal läbi viidud rahuolu-uuringust.
ROBERT LIPINSKI, MAAILMAPANGA KONSULTANT

Kohalike teenuste kvaliteet mõjutab rahulolu elukohajärgse omavalitsusega

Üldine teenuste kvaliteet on seotud inimeste rahuloluga, st kõrge teenustasemega omavalitsustes elavad rahulolevamad elanikud. Joonis (1) näitab, et 76 omavalitsusest, kus uuring läbi viidi, paistavad keskmisest parema teenuste kvaliteedi ja rahuloluga silma 27. Näiteks on Tartu linn keskmise teenustasemega (5,7) teisel ja rahulolu poolest (81%) neljandal kohal. Seevastu jääb 24 omavalitsuses teenuste kvaliteet ja rahuloluriigi keskmisest allapoole.

Leidub ka piirkondi, kus vaatamata madalamale teenuste kvaliteedile on elanikud oma kohaliku omavalitsusega üle keskmise rahul. Näiteks on elukohajärgse omavalitsusega kõige rohkem rahul Muhu valla elanikud (90,4%), kuigi sealne teenuste kvaliteet on keskmisest madalam (3,7). See asjaolu viitab, et madala teenustaseme kaaluvad üle ja elanike rahulolu suurendavad muud kohaliku tasandi eelised. Seevastu Harku vald naudib küll kõrgeimat keskmist teenustaset (5,7), ent kohaliku omavalitsusega on rahul 59% elanikest, mis on alla riigi keskmise.

Taolised erandid esinevad sõltumata omavalitsuste geograafilisest asukohast – kõigis viies suuremas piirkonnas on teenuste kvaliteedi ja rahulolu vahel lisaks sarnasustele ka lahknevused. Sellele viitab joonisel (1) piirkonnapunktide märkimisväärne hajuvus. Ühtlasi näeme, et omavalitsuse rahvaarv ei määra teenuse kvaliteeti ega rahulolu, sest igas suuruses omavalitsused on hajunud üle kogu graafiku.

Kui geograafiline asukoht või rahvaarv ei mängi rahulolus rolli, osutuvad määravaks majanduslikud tingimused. See selgub jooniselt (2), kus keskmise palgataseme järgi rühmitatuna kipuvad omavalitsused veidi selgemini rühmadesse koonduma. Eelkõige asuvad madala palgaga omavalitsused (25% kõigist omavalitsusüksustest) ka kehvemas teenuste kvaliteedi ja rahulolu osas ( vasakpoolne alumine jooniseosa). Seevastu kõrgema palgatasemega (3. ja 4. grupp) omavalitsused asuvad kvaliteesemate teenuste ja suurema rahulolu osas (paremal üleval) või selle lähedal.

Sarnane muster ilmneb omavalitsuste rühmitamisel töötuse määra* järgi. Madalama töötusega (alla 1,9%) omavalitsused on pigem paremas ülemises veerandis, mis tähendab, et neis on avalike teenuste kvaliteet ja rahulolu valdavalt üle riigi keskmise. Peegelpildi moodustavad omavalitsused, kus töötuse määr on kõrgemal (üle 2,9%). Sellisest 19 omavalitsusest kuulub 11 vasakpoolsesse alumisse veerandisse – kus on nii kohalike teenuste kvaliteet kui ka rahulolu alla riigi keskmise.

Seega on teenuste kvaliteedi ja rahulolu vahel selge positiivne seos. Graafikutelt näeb, et teenuste kvaliteet on omavalitsuse elanike rahulolu ennustamisel äärmiselt oluline. Samas näitavad omavalitsustevahelised erinevused, et teenuste kvaliteet ei ole ainus mõjuv tegur, mis inimeste rahulolu kohaliku omavalitsusega kujundab. Lisaks igasugustele muudele erinevustele, erinevad omavalitsused üksteisest oma majanduslike tingimuste poolest. Ja ehkki isiklikumal tasandil võivad inimese rahulolu tugevalt mõjutada tema sugu, vanus, haridustase, annavad mõjutustena tooni tööalane staatus või sissetulek

Täpsemalt, on neli võtmetegurit, mis mängivad olulist rolli inimeste rahulolus kohaliku omavalitsuse kui elukohaga, millest kaks viitavad omavalitsuse omadustele ning kaks on seotud inimese isikliku olukorraga.

Kohalike avalike teenuste keskmine kvaliteet (omavalitsuse tasand): Keskmiselt kõrgema teenustasemega omavalitsusüksustes on elanikud oma kohaliku omavalitsusega pigem rahul (vt täpsemalt).

Töötuse määr (omavalitsuse tasand): Suurema tööpuudusega omavalitsutes on madalam rahulolu. See võib tuleneda sellest, et töötud seisavad silmitsi mitmete raskustega. Samuti on ebakindlas keskkonnas tööga hõivatud inimestel kartus oma tööst ilma jääda. Taoline mõju ilmneb ka teistes riikides, sh Saksamaal, Kanadas, Ühendkuningriigis ja Ameerika Ühendriikides (Clark, Knabe ja Rätzel 2010; Chadi 2014; Chen ja House 2016).

Tööalane staatus (isiklik tasand): Füüsilisest isikust ettevõtjad on elukohajärgse omavalitsusega vähem rahul (55,8%) kui palgatöötajad (64,1%) või pensionärid (60,7%).

Leibkonna sissetulek (isiklik tasand): Kõige rahulolematud on inimesed, kelle sissetulek on alla 500 euro kuus inimese kohta (55,9%). Rahulolu omavalitsusega ei suurene siiski lineaarselt koos leibkonna sissetulekuga. Ka üle 1000 euro liikme kohta teenivates leibkondadest pärit inimesed ei pruugi tingimata olla rahul. Suurem tõenäosus rahuloluks oli hoopis inimestel, kelle leibkondades teeniti 500-1000 eurot liikme kohta.

Uuring viidi läbi veebis 2021. aasta juunist oktoobrini. Kokku vastas küsitlusele 7219 inimest 76 omavalitsusest. Esimeses osas tuli avaldada arvamust oma kohaliku omavalitsuse kohta, sh hinnata poliitikakujundajate tõhusust ja omavalitsuse reageerimisvõimekust. Teises osas sai kasutada uudset küsitlusvahendit (inglise keeles quadratic voting for survey research - QVSR), mis hindab vastuse puhul ka selle tõenäolist kaalu. Vastajad said end kohaliku poliitikakujundaja rolli asetada ning oma äranägemise järgi “eelarvet” koostada. Kokku sai hinnata 16 kohalikku teenust - alates alusharidusest kuni jäätmekäitluseni. QVSR kui otsustamisvahend on populaarsust kogumas nii akadeemikute kui poliitikakujundajate ringkondades (vt siin).
Uuring viidi läbi enne 2021. aasta kohalikke valimisi, seega peegeldavad tulemused hinnangut eelmiste koosseisude tulemuslikkusele. Tulemusi saab käsitleda kui võimalikku sisendit reformideks ja uuteks poliitilisteks suundadeks tulevaste kohalike otsustajate jaoks.

Kodanike rahulolu prognoosimine - mitmetasandiline regressioonimudel
Inimese rahulolu võivad määrata nii tema individuaalsed kui ka ümbritseva keskkonna omadused. Kui tegemist on elukohajärgse omavalitsuses rahuloluga, võivad individuaalse tasandi omaduste või muutujate hulka kuuluda näiteks sugu, vanus või tööalane staatus. Keskkonnast tingitud muutujad võivad olla näiteks kohalik palgatase, töötuse määr või geograafiline asukoht.
Nende muutujate suhtelise tähtsuse kindlaks määramiseks kasutatakse tavaliselt regressioonimudeleid. Need on statistilised vahendid, mis võimaldavad ennustada huvipakkuva muutuja (sõltuv muutuja, käesoleval juhul rahulolu tase) ja seda eelduslikult mõjutavate muutujate (sõltumatud muutujad) vahelise seose tugevuse. Lisaks võimaldavad need määrata kindlaks tõenäosuse, et täheldatud seos on juhuslik või mitte.
Kontekstis, kus ennustavaid muutujaid mõõdetakse nii indiviidi kui ka piirkonna tasandil (nagu praegusel juhul) on sobiv mitmetasandilise regressioonmudeli kasutamine. Huvipakkuv lõpptulemus, st rahulolu tase, mõõdetakse individuaalsel tasandil. Samas vallas elavate üksikisikute rahulolu mõjutavad piirkonna tasandi muutujad (kõik X valla üksikisikud seisavad silmitsi sama palgataseme, töötuse määra ja paljude muude asjaoludega). Seega tehnilises mõttes ei ole üksikisiku tasandil andmed üksteisest sõltumatud. Mitmetasandiline modelleerimine võtab seda asjaolu arvesse ja võimaldab arvutada kõigi prognoosivate muutujate mõju, arvestades piirkonnatasandi prognoosivaid tegureid.Huvitatud lugejatele on siin põhjalikum sissejuhatus: https://rstats-tartu.github.io/bayesiraamat/mitmetasemelised-mudelid.html.

Andmed on allalaetavad siit

*Töötuse määr on leitud suhtena omavalitsuse elanike arvu.

**Leidmaks mainitud tegurite mõju avalike teenuste kvaliteedile, mis mõjutab inimeste rahulolu, on kastutatud statistilist modelleerimisvahendit (mitmetasandiline regressioonanalüüs).

***Rahuolu-uuringu teostas Maailmapank (Word Bank), seoste kontrollimiseks kasutati veebilehe Minuomavalitsus.ee keskkonda.

Viimati uuendatud: 26. September 2022