Rahulolu mõõdame nüüd indeksina

Varasemalt leidsime teenustasemete hindamisel omavalitsuse rahulolutaseme rahulolevate inimeste suhtarvuna nii, et arvestasime ühtemoodi rahulolevaks inimeste vastused hoolimata sellest, kas nad vastasid „pigem rahul“ või „väga rahul“.

Kahe vastuse ühtsena vaatamine moonutas aga veidi ülevaatlikku pilti, sest oma iseloomult pole need vastused samasugused ning nende „kaal“ on erinev.

Nüüd teisendame vastused numbriliseks ja leiame keskmise tulemuse. Nii saame eristada, kui kõrge oli inimeste keskmine rahulolu. Seetõttu omistasime rahuloluküsitluse viiele vastusevariandile järgmised väärtused:

  • väga rahul - 5
  • pigem rahul - 4 
  • ei oska öelda - 3 (neutraalne)
  • pigem ei ole rahul - 2
  • üldse ei ole rahul - 2

Selline skaala ja selle alusel keskmise hinde leidmine on juba koolist kõigile tuttav. Antud meetodi kasutamine võimaldab leida tulemuse, mis võtab lisaks positiivsetele vastustele arvesse ka neutraalsed ja negatiivsemad hinnangud. Läbi vastuste kujuneb ka rahuloluindeks skaalal 1-5, kus indeks 1 tähendab, et keegi pole üldse rahul ning 5 jällegi, et kõik on väga rahul. Mõlemad on äärmuslikud tulemused ning „päris elus“ suure tõenäosusega kumbki ei realiseeruks. Kui rahuloluindeksiks tuleb 3, siis võime öelda, et negatiivsed ja positiivsed vastused tasakaalustavad üksteist ning rahulolu ei kaldu positiivse ega negatiivse poole.

Arvutatud indeks on aluseks teenustasemete hindamisel, kus omavalitsuste rahulolutulemusi arvestatakse paljudes valdkondades. Enne pidi baas-, edasijõudnu ja eeskujuliku taseme saavutamiseks olema positiivsete vastuste osakaal vastavalt 50%, 65% ja 80%. Nüüd on rahulolu kolme taseme mõõtmiseks seatud lävendid 3; 3,5 ja 4. Kui arvutatud indeks jääb alla 3, siis tähendab see, et negatiivsemad hinnangud on ülekaalus ning sellise tulemuse kategoriseerime „alla baastaseme“.

Rahuloluprotsendi ja -indeksi võrdlus
Rahuloluprotsendi ja -indeksi võrdlus Jõelähtme valla näitel.

Tulemuste koondvaates on kõrgeim valdkondlik keskmine rahulolu Muhu ja Kiili vallas ning Tartu linnas, samal ajal on kehvemad tulemused Lüganuse vallas ning Narva ja Kohtla-Järve linnas.

Täpsemaid tulemusi saab vaadata allpool olevalt graafikult. Iga omavalitsuse koondvaadet näeb rahulolutöölaua all.