Pooled Eesti elanikest on kodukoha omavalitsuse juhtimisega rahul

Jaanuaris 2020 korraldatud rahulolu-uuringu raames paluti Eesti elanikel hinnata kodukoha omavalitsuse juhtimist ja üldist arengusuunda ning kohalike elanike kaasamist.
RAHANDUSMINISTEERIUMI ANDMEANALÜÜTIK ATS AASMAA

Uuringust selgus, et pooled kõigist vastanutest on rahul kohaliku omavalitsuse juhtimisega. Kodukoha juhtimisega ei olnud rahul 27% vastanutest ning 23% ei osanud hinnangut anda. Huvitaval kombel sai omavalitsuse arengusuuna hinnang peaaegu sama tulemuse. Seda kinnitab ka nende omavaheline tugev korrelatsioon. Sama näeb ka graafikult 1, mille põhjal võime järeldada, et omavalitsuse juhtimise ja arengusuuna hinnangud on omavahelises seoses. Paraku ei saa öelda, kas juhtimine mõjutab arengusuunale antavaid hinnanguid või arengusuund mängib rolli juhtimise hinnangutes.

Graafik 1: Rahulolu omavalitsuse juhtimise ja arengusuunaga. Eraldi on välja toodud neli paremat ja neli kehvemat tulemust.
Graafik 1: Rahulolu omavalitsuse juhtimise ja arengusuunaga. Eraldi on välja toodud neli paremat ja neli kehvemat tulemust.

Iga omavalitsuse tulemust eraldi vaadates näeme, et rahulolu juhtimisega on äärmiselt varieeruv – lausa 19% kuni 92%. Omavalitsusi, kus juhtimisega rahulolijate määr ületab 50%, on 43. Arengusuuna korral on selliste omavalitsuste arv 35.

Rahuloluküsitluse järgi on selgeks väljakutseks elanike kaasamisega seotud teemad. Graafikult 2 on näha, et elanike kaasamine pole mõne üksiku omavalitsuse probleem, vaid tegemist on murekohaks enamikule kohalikele omavalitsustele. Tulemustest tuli ka välja, et elanike kaasamise küsimustes on rahul ja mitterahul olevate inimeste arv peaaegu sama. Märkimist väärib ka, et pea kolmandik vastanutest ei osanud elanike kaasamise küsimustele hinnangut anda. Võimalik, et elanike kaasamise arutelud ja -tegevused ei jõuagi tihti kodanikeni.

Graafik 2: Rahulolu elanike kaasamisega omavalitsuse tegevusse. Eraldi on välja toodud neli paremat ja neli kehvemat tulemust.
Graafik 2: Rahulolu elanike kaasamisega omavalitsuse tegevusse. Eraldi on välja toodud neli paremat ja neli kehvemat tulemust.

Nii nagu juhtimise ja arengusuuna puhul, jääb ka elanike kaasamise hinnangutes silma rahulolumäära lai varieeruvus omavalitsustes. Madalamad tulemused on sarnaselt juhtimise hinnangutega valdavalt Ida-Virumaa omavalitsustes. Positiivsete tulemustega eristuvad mõlemal graafikult Kiili ja Hiiumaa vald. Muhu valla elanikud on nende küsimuste lõikes selgelt kõige rahulolevamad.

Varasemalt tehtud elukeskkonna ja keskmise sissetuleku vahelisest analüüsist selgub, et palk mõjutab tugevalt rahulolu elukeskkonnaga. Sarnaselt on omavahel seotud ka rahulolud elukeskkonnaga ja juhtimisega. See tähendab, et vähemalt osaliselt on võimalik Ida-Virumaa madalamaid tulemusi selgitada väiksemate palkadega. Täieliku seletuse saamiseks on vajalik teostada täiendavaid analüüse. Mõningat aimdust annab töötuse määr, mis 2020. aasta jaanuarikuus oli Harjumaal 4,3%, Hiiumaal 3,2%, Saaremaal 4,3% aga Ida-Virumaal 10,3%, mis on selgelt erinevad. Samades maakondades asuvad ka omavalitsused, kelle vahel on suurimad erinevused tulemustes.

* Rahulolu-uuringust jäeti välja Vormsi, Ruhnu ja Kihnu vald
** Analüüs ja artikli koostamine on toetatud Euroopa Liidu Euroopa Sotsiaalfondist.