Noori õpetajaid meelitab koolidesse kõrgem palk

Piirkondades, kus makstakse õpetajatele kõrgemat palka, on ka suurem noorte õpetajate osakaal.
RAHANDUSMINISTEERIUMI ANDMEANALÜÜTIK ATS AASMAA

Hästi toimiv haridussüsteem on riigi eduka arengu vundament. Hariduse kvaliteedi ja kättesaadavuse eest vastutab iga omavalitsus enda halduspiirkonnas ise. Hariduse kui teenuse üle-eestiliseks korraldamiseks on haridusseaduses § 7 sätestatud omavalitsuste pädevused, kuhu kuuluvad munitsipaalkoolide sulgemine ja avamine, finantseerimine, juhtide määramine, õpetajate vajaduse prognoosimine, kuid näiteks ka laste kutsealane informeerimine ja soovituste andmine. Põhiharidus on ainukene avalik teenus, mis on selle omandamiseni või kuni 17-aastaseks saamiseni seadusega kohustuslik. Põhihariduse omandamine on igale lapsele oluline verstapost, kus enda haridusteel tehakse  esimesed tähtsad valikud. Avanevad võimalused sõltuvad paljudest taustteguritest, kuid riigi ja omavalitsuste eesmärgiks on tagada võimalikult ühtlane põhihariduse kvaliteet, mis peaks looma igale lapsele võrdse pinnase edasiseks arenguks. PISA 2018 uuringu alusel hinnati Eesti põhiharidus Euroopa parimaks. Tulemused näitasid, et ühtlaselt hea haridus on kättesaadav sõltumata lapse taustast. Küll aga näeme Minuomavalitsuse portaali andmetest, et põhihariduse kui teenuse tagamisel esineb omavalitsuste seas lahknemisi.

Minuomavalitsuse portaalis on hinnatud iga omavalitsuse põhihariduse teenuse taset, mis näitab nii tema ponnistusi kui ka tehtud töö tulemusi. Näiteks põhihariduse arengukava ja hoolekogu olemasolu näitavad omavalitsuse süsteemseid pingutusi, kuid õpilaste rahulolu ja edasiõppijate osakaal teenuse tulemuslikkust.

Andmetest näeme, et kõigil omavalitsustel on olemas põhihariduse arengukava, kuid vaid 59 juhul sisaldab see olukorra analüüsi, on seatud eesmärgid ja mõõdikud. See tähendab, et vähemalt 20 omavalitsuses on võimalik süsteemset lähenemist parandada. Samuti on näha, et vaid Jõgeva, Tõrva, Tartu ja Vormsi valdades ei ole igas munitsipaalkoolis olemas hoolekogu. Kui arengukavas seatud selgete eesmärkide ja mõõdikute ülesanne on piirkonna teenuse parem kvaliteet ja tervikuks sidumine, siis hoolekogu olemasolu näitab, et on olemas organ, kus regulaarselt vaadatakse üle kooli roll ja toimimine.

Kvaliteetse põhihariduse tagamisel on oluline selle jätkusuutlikkus. Eestis on viimase 10 aasta jooksul pidevalt kasvanud üle 55-aastaste õpetajate arv – kui 2010. aastal oli neid kõigist õpetajatest 24%, siis 2020. aastal juba 33,1%*. Samal ajal on küll alla 30-aastaste õpetajate arv 193 võrra suurenenud, kuid nende osakaal on jäänud sisuliselt samaks - vastavalt 8,93% 2010. ja 9,04% 2020. aastal.

Täna teame iga omavalitsuse kohta, kui suur osa tema õpetajatest on alla 30-aastased ning kui suurt keskmist palka õpetajatele  makstakse.  Eelmise aasta andmetest leiame 13 omavalitsust, kus ühe õpetajakoha kohta makstakse Eesti keskmisega võrreldes vähemalt 20% kõrgemat palka ning neis on ka keskmine alla 30-aastaste õpetajate osakaal Eesti keskmisest kõrgem  - 14,8%. Samal ajal seal, kus töötasu ei ületa 20 protsendiga Eesti keskmist, jääb noorte õpetajate osakaal 8,3% juurde. Või vastupidi, omavalitsustes, kus alla 30-aastaste õpetajate osakaal on üle 10%, makstakse ühe õpetajakoha kohta keskmiselt 74€ kõrgemat palka kui neis, kus noori õpetajaid on vähem. Ehk siis noortele õpetajatele on sissetulek  oluline - kui pole kõrgemat palka, ei ole ka noori õpetajaid.

Pärast põhikooli edasiõppijate ning keskhariduse omandanute osakaal on head mõõdikud, millega hariduse kvaliteeti hinnata. 2020. aastal oli Eestis edasiõppijaid 96,6% ning keskhariduse omandasid 82,1% **).  78 omavalitsuses ületas eelmisel aastal edasiõppijate osakaal  90%, vaid Kastre valla tulemus jäi sellele alla. Omavalitsusi, kus vähemalt 80% edasiõppijatest omandab keskhariduse, on 54. Kui väikestes omavalitsustes on täiesti mõistetav, et üks õpilane mõjutab oluliselt keskhariduse omandanute osakaalu, siis suuremates seda muret ei ole. Ometi esinevad neiski numbrites omavalitsuste vahel olulised lahknevused.

OECD 2019. aasta andmetel on Eesti keskhariduse omandanute osakaal kõrgem kui Rootsis, kuid madalam Soomest, Lätist ja Leedust - Eesti 80%, Rootsi 70%, Läti 84%, Leedu 85%, Soome 85%. 2013. aastal olid vastavad numbrid – Eesti 79%, Rootsi 79%, Läti 85%, Leedu 89% ning Soome 86%.

Keskhariduse omandanute osakaal
Keskhariduse omandanute osakaalu võrdlus lähiriikidega

Omavalitsuste ja riigi pühendumist näitab, et täna on võimalik põhiharidust omandada igas Eesti omavalitsuses.  Küll aga näeme, et omavalitsused erinevad nii süsteemse lähenemise kui ka tulemuslikkuse poolest. Samuti võiksid lähituleviku pingutused senisest enam olla suunatud põhihariduse ühtlustamisele ning õpetajate juurdekasvu huvides palgafondi suurendamisele.

*Statistikaamet
**Haridussilm
***Analüüs ja artikli koostamine on toetatud Euroopa Liidu Euroopa Sotsiaalfondist.