Mis juhtus omavalitsustega koroona-aastal?

2020. aasta algas omavalitsustele väga hästi. Nende tuludest peamise osa moodustava füüsilise isiku tulumaksu laekumine kasvas I kvartalis 10% eelmise aasta sama perioodiga võrreldes.12. märtsil 2020 kehtestati Eestis Covid-19 kõrge leviku tõttu aga eriolukord. Eriolukorra lõpuni ehk mai keskpaigani peatati ka maksuvõlgnevustelt intresside arvestamine. Tagajärjeks oli see, et aprillis kukkus omavalitsuste tulumaksu laekumine 8% ja lootust, et ülejäänud aasta sellest paremini läheb, paljudel ei olnud.
RAHANDUSMINISTEERIUMI KOHALIKE OMAVALITSUSTE FINANTSJUHTIMISE OSAKONNA NÕUNIK ANDRUS JÕGI

Tagasi vaadates võiks öelda, et tegelik olukord kujunes kordi paremaks kui ka kõige suurema optimisti prognoos oleks kevadel näidanud. Omavalitsuste põhitegevuse tulud kasvasid esialgsetel andmetel aasta kokkuvõttes 87 mln eurot rekordilise 2187 mln euroni ehk 4,2%. Kuigi omavalitsuste makstutulud ning kaupade ja teenuse müük ei kasvanud just 2019. aasta suveprognoosis oodatud mahus, siis nende 67 mln eurost väiksemat laekumist aitas kompenseerida riigi täiendav abi eriolukorra ajal - toetusfondi suurendati 60 mln euro võrra. Selle tulemusena omavalitsuste põhitegevuse tulude kasvasid sama palju kui oleks seda juhtunud ilma viiruseta.

Samal ajal kasvasid nende põhitegevuse kulud 33 mln eurot ehk 1,8%. 2019. aastal tehtud prognoosiga võrreldes vähenesid need kulud 61 mln euro võrra. Prognoositust väiksemad majandamiskulud on osaliselt tingitud omavalitsuste tehtud kärbetest, kuid viiruse tekitatud olukord ei andnudki võimalust mitmete kulude tegemiseks. Olgu selleks siis ära jäänud üritused või lähetused või näiteks kokkuhoid väiksemas kasutuses olnud koolide majanduskuludelt. Omavalitsuste tööjõukulud kasvasid seejuures 47 mln eurot (4,7%). Tööjõukulude kasvust enamus ehk 39 mln eurot läks haridusse ja sotsiaalvaldkonda.

Põhitegevuse tulude kuludest kiirem kasv on suurendanud omavalitsuste põhitegevuse tulemit rekordilisele 335 mln eurole (s.o 15% põhitegevuse tuludest). Võrdluseks 2016. aastal oli see alla 200 mln euro (12% põhitegevuse tuludest) ning 2012. aastal 100 mln euro ringis (9% põhitegevuse tuludest). See on omavalitsuse finantsolukorra hindamisel oluline näitaja, sest näitab nii nende investeerimise võimekust omavahendite arvelt kui ka võimekust oma jooksvaid kulusid vajadusel suurendada või puhverdada võimalikke tulude langusi. Vaid kümnel omavalitsusel jäi põhitegevuse tulem 2020. aastal alla 10% nende põhitegevuse tuludest ning samuti kümnel omavalitsusel oli see väiksem kui nende amortisatsioonikulu.

Investeeringud majanduse toetuseks

Kuigi eriolukorra ajal tõmmati osaliselt pidurit oma investeeringute hangetele, siis II poolaastal osutus rahandusministeeriumi soovitus mitte karta kriisiolukorras investeeringute tegemist, omavalitsustele vastuvõetavaks ning investeerimine sai uuesti hoo sisse. Kokkuvõttes täideti prognoositud investeeringute maht* 468 mln eurot. Kusjuures, see täideti laenukoormust suurendamata. Omavalitsuste netovõlakoormus** küll suurenes 2020. aastal 39 mln euro võrra, kuid see raha läks peamiselt edasi laenamiseks - Tallinna linn laenas talle kuuluvale Tallinna Linnatranspordi AS-le 32 mln eurot.

Tervikuna ei muutunud ka omavalitsuste omandis olevate valitsussektorisse kuuluvate sihtasutuste, mittetulundusühingute ja äriühingute netovõlakoormus.Omavalitsussektori likviidsete varade maht kasvas 2020. aastal üle 500 miljoni euro. Sellest 80% on täna omavalitsuste ning ülejäänud nendele kuuluvate üksuste arvetel. Kogusumma sisaldab kätte saadud, aga veel ära kulutamata COVID-19 riiklikke investeeringutoetusi. Esialgsed andmed näitavad, et omavalitsussektor jäi 2020. aastal ülejääki. Seejuures ka eelnevatel aastatel, perioodil 2010-2019 kokku, on omavalitsused olnud tasakaalu lähedase tulemusega (perioodi peale kokku defitsiidis vaid 25 mln euroga).

Väljavaated

Kokkuvõtvalt võib öelda, et omavalitsuste jaoks tervikuna kujunes 2020. aasta koroona levikule vaatamata (või ka osaliselt selle tõttu) rahalisest vaatenurgast väga heaks aastaks ning see on loonud tugeva pinnase, mille najalt 2021. aastale vastu minna. Samas tuleb arvestada, et omavalitsusi on Eesti eri otstes kokku 79 ning igaühel neil on erinevad väljakutsed. Nende seas on üksikuid omavalitsusi, kelle maksutulude laekumine jäi 2020. aastal negatiivseks või juba enne covid-19 kriisi oldi finantsiliselt keerulisemas olukorras.

*Investeeringud – põhivara soetus käibemaksuga, aktsiate ja osaluste soetus ning antud toetused põhivara soetuseks.

**Netovõlakoormus – võlakohustused lahutada likviidsed varad

Tabel 1. Kohaliku omavalitsuse üksused konsolideeritult

  2018 2019 2020 muutus
Põhitegevuse tulud 1948 2100 2187 4,2%
sh maksutulud 1188 1294 1334 3,1%
sh kaupade ja teenuste müük 158 174 152 -12,7%
sh saadud toetused 582 612 684 11,8%
Põhitegevuse kulud -1669 -1819 -1852 1,8%
sh tööjõukulud -905 -1004 -1051 4,7%
sh majandamiskulud -488 -523 -503 -3,9%
sh antud toetused jooksvateks kuludeks -204 -220 -225 2,2%
Põhitegevuse tulem 280 281 335 19,2%
Investeerimistegevus -256 -300 -367 22,1%
sh põhivara soetus koos käibemaksuga -326 -421 -421 -0,1%
sh saadud toetused põhivara soetuseks 119 139 114 -18,3%
sh antud laenud -10 -1 -35 3335,8%
Eelarve tulem 23 -19 -31 65,1%
Võetud laenud 109 151 230 52,3%
Makstud laenud -108 -124 -99 -20,0%
Muutus likviidsetes varades (+suurenemine) 31 33 163 399,2%
         
Netovõlakoormus 543 548 587 7,2%
võlakohustused 742 779 982 26,0%
sh likviidsed varad 199 232 395 70,5%

 

Tabel 2 Kohaliku omavalitsuse üksused konsolideerimata

Maakond Põhitegevuse tulud Põhitegevuse kulud
2019 2020 muutus 2019 2020 muutus
Harju 1011 1064 5% 843 887 5%
Hiiu 15 17 10% 13 13 3%
Ida-Viru 182 189 4% 161 168 4%
Jõgeva 42 45 7% 40 40 0%
Järva 48 49 4% 43 43 -1%
Lääne 32 33 5% 29 29 1%
Lääne-Viru 88 96 9% 79 82 4%
Põlva 36 39 9% 32 33 2%
Pärnu 130 138 7% 112 114 2%
Rapla 51 57 11% 46 48 4%
Saare 52 57 9% 47 47 0%
Tartu 254 276 9% 226 234 4%
Valga 42 42 1% 37 38 1%
Viljandi 70 75 7% 62 64 3%
Võru 53 58 10% 48 50 5%
KOKKU 2100 2224 6% 1819 1889 4%