Kas rikas omavalitsus pakub elanikele paremaid teenuseid?


Selgub, et kvaliteetsemate teenuste puhul ei oma omavalitsuse rahaline võimekus tähtsust. Värske analüüs näitab, et paremaid teenuseid pakuvad hoopis linnad ja vallad, kus elab palju inimesi ning kus on suur asustustihedus.

RAHANDUSMINISTEERIUMI ANDMEANALÜÜTIK ATS AASMAA JA ANDMEHALDUR PIRET ZAHKNA

Ehkki Eestis on kõikidel omavalitsustel ühesugused ülesanded, näitavad andmed, et suurema elanikkonnaga omavalitsused suudavad kohapeal pakkuda kõrgemal tasemel teenuseid. Minuomavalitsuse.ee veebilehel hinnatud 16 teenust toovad välja seose elanike arvu ning teenuste tulemuste vahel (korrelatsioon 0,57). See tähendab, et suurema elanike arvuga omavalitsus suudab tagada parema teenuste kättesaadavuse ja mitmekesisuse. Vaadates andmeid lähemalt, ei saa väita, et selline seos valitseks kõikide valdkondade puhul. Eelkõige on suure elanike arvuga linnades ja valdades paremini korraldatud lasteaia-, liikuvuse- ja sporditeenused. Seevastu laste heaolus, kultuuris või kriisideks ettevalmistamisel ei sõltu teenuse kvaliteet elanike rohkusest. Seost teenuste kvaliteedi ja elanike arvu vahel näitab allolev joonis, kus selge vahe teenuste tasemes joonistub välja alates 8000 elanikuga omavalitsustest. Alla 4000 elanikuga ning 4000-8000 elanikuga omavalitsuste keskmine teenustase on ühesugune. 2019. aastal tegid suurima hüppe teenuste parendamises 4000-7999 elanikega omavalitsused ja ainult sammu võrra jäid tempost maha alla 4000 elanikuga ning 8000-16 000 elanikuga omavalitsused. Rõõm on tõdeda, et suurtes omavalitsustes, kes on väikesematele teerajajad, jätkub teenuste kvaliteedi kasv.

Teenustase KOV's elanike gruppide lõikes

Mida hõredamalt inimesed paiknevad, seda madalam on teenuste üleüldine tase

Lisaks sellele, et suurema elanikkonnaga omavalitsused on võimekamad, on mõõdukas seos (-0,48) ka teenuste kvaliteedi ja piirkonnas elavate inimeste paiknemise vahel. Elanike arvult on kõige väiksem Ruhnu vald (166 elanikku) ning suurim Tallinna linn (445 338 elanikku). Asustustiheduse mõttes saavad elanikud laiutada Alutagusel, kus piltlikult laiub ühe inimese kohta 30,96 ha maad, kõige väiksemal pinnal peavad hakkama saama aga Loksa linna elanikud (382 ha). Andmed näitavad, et mida hõredamalt inimesed paiknevad ehk mida tagamaalisem[1] on omavalitsus, seda madalam on pakutavate teenuste üleüldine tase. Kuid ka siin on pilt valdkonniti erinev. Analüüsist nähtub, et mõõdukalt tugev seos on raamatukogu- ja sporditeenusetes, veidi nõrgem muuseumites ja lasteaiateenuse tagamisel. Kuid see ei tähenda, et ainult nendes teenustes on tasemed võrreldes teiste gruppidega madalamad, tegelikkuses on kehvemad enamikes teenustes, v.a laste heaolu. Küsimuseks jääb, miks see just nii on?

Kui keskuslike omavalitsuste võime pakkuda kvaliteetseid teenuseid on ilmselge, siis võrreldes 2018. aastaga on keskuslike omavalitsuste teenused jäänud samale tasemele ning suurima arenguhüppe on teinud just mitte-keskuslikud omavalitsused.

Teenustase KOV keskuslik

Kuid milles siis jõukamad omavalitsused silma paistavad?

Kolmandaks, võiks eeldada, et tugev või mõõdukas seos valitseb teenuste kvaliteedi ja elaniku kohta saadava tulu[2] vahel. Aga tuleb välja, et omavalitsuse rikkus ei taga olulises osas kvaliteetsemaid teenuseid – tulemused näitavad siin nõrka seost (0,26).

Milles siis rikkamad linnad ja vallad silma paistavad? Tulukamad omavalitsused pakuvad paremaid teenuseid ainult rahvakultuuris. Võrdluses teistega on mahajäämus lasteaia- ja raamatukoguteenustes ning täiskasvanute sotsiaalhoolekandes.

Seega, ainult rahast ei piisa, et tagada häid teenuseid - on vaja tahtmist ja tegutsemist ning väikeseks mõjuteguriks võib osutada omavalitsuses olev elanike arv ning rahvastiku tihedus.

Eestis toimetab 79 omavalitsust ja nad kõik on eripalgelised. Ometigi peavad kõik omavalitsused, hoolimata erisustest, pakkuma elanikele samaväärseid ning kvaliteetseid avalikke teenuseid, alustades alusharidusest ja lõpetades veemajandusega. Samas on elanikel õigustatud ootus saada häid teenuseid kõikides omavalitsustes.

Analüüsi andmed pärinevad minuomavalitsuse.ee veebilehelt, kus on hinnatud kõigi omavalitsuste  pakutavat 16 avalikku teenust skaalal 0-9. Saadud tulemused on kõrvutatud omavalitsusele iseloomulike tunnustega, nagu elanike arv, elanike paiknemine ning tulu elaniku kohta. Täpsema ülevaate korrelatsiooni seostest annab allolev joonis.

Korrelatsioon

* Analüüs ja artikli koostamine on toetatud Euroopa Liidu Euroopa Sotsiaalfondist.


[1] Tagamaalisus eristab inimeste paiknevust. Mida tagamaalisem omavalitsus, seda vähem inimesi ja seda hõredamalt nad paiknevad kohalikus omavalitsuses.

[2]Tulukuse grupid on määratud omavalitsuse maksutulude ja keskkonnatulude laekumise järgi elaniku kohta perioodil 2013-2017. Kui omavalitsuse näitaja on suurem kui Eesti keskmine, siis on nad „tulukad“. Kui aga näitaja jääb rohkem kui 20% sellest alla, siis on nad „toimetulevad“ ning vahepealsed on „keskmise tulukusega“.