Kas omavalitsused täidavad ülesandeid ühtemoodi?

Kohalikud teenused ei tohiks piirkonniti liiga palju erineda – see soodustab ebavõrdsust. Seaduste kohaselt täidavad kõik omavalitsused samasuguseid ülesandeid, lisaks võivad nad täitmiseks võtta vabatahtlikke ülesandeid. Samas, kui ideaalis peavad omavalitsused tegema kõike ühtemoodi, kaob ära kohaliku võimu mõte, sest arvesse ei võeta kohalikke erisusi ja vajadusi. Seega on oluline leida mõistlik tasakaal selle vahel, et elanike põhivajadustega seotud teenused oleksid ühesugusel tasemel nii palju, kui vajalik, aga arvesse oleksid võetud ka erinevad kohalikud vajadused ja prioriteedid.
RAHANDUSMINISTEERIUMI ANDMEANALÜÜTIK ATS AASMAA

Ülesannete täitmise hindamiseks kasutatakse Minuomavalitsuse veebi mõõdikuid, mille järgi saab vaadata, kui sarnaselt omavalitsused oma ülesandeid täidavad. Mida erinevamad on täidetud kriteeriumid omavalitsuste lõikes, seda suuremad on eeldatavasti nende kohapealsetest oludest tingitud erinevad vajadused ja prioriteedid. Kriteeriumite täitmise järgi on huvitav näha, millised omavalitsused on vajaduste ja valikute osas sarnased ja kellega on suured erinevused.

Võrreldes iga omavalitsuse täidetud ja täitmata kriteeriumeid teistega, saame tulemuseks nende omavaheliste tegevuste kattuvuse. Selle järgi on Eesti kohalike omavalitsuste sarnasus 72%. Kõige sarnasemad on omavalitsuste kultuuri, valitsemise, põhihariduse ning elamu- ja soojusmajanduse valdkonnad, kus määr jääb 76-79% vahele. See tähendab, et need teenused on üle Eesti korraldatud kõige ühetaolisemalt. Suurimad erinevused valitsevad jäätmemajanduse, täiskasvanute sotsiaalhoolekande ja muuseumi valdkondade teenustes, kus omavalitsuste tegevus kattub 61-65%.

Paljudes valdkondades ei mõjuta tulemust sellised tausttegurid nagu elanike arv, tulukus ja tagamaalisus (inimeste paiknemise hõredus). Kuid elamu- ja soojusmajanduse ning liikuvuse valdkondades tulevad need erinevused siiski välja. Elamu- ja soojusmajanduses sarnanevad keskuslikud omavalitsused teiste omavalitsustega 71% ulatuses, kuid tagamaalisemate omavalitsuste puhul on see number 78%. Mis tähendab, et valdkonnas on keskuslike ja tagamaaliste omavalitsuste vahel erinevused. Kui otsida erinevuse põhjuseid, siis näeme, et keskuslikes omavalitsustes on kaugküttesüsteemidel madalam soojuse hind ning neis antakse rohkem toetuseid korteriühistutele ja eraisikutele eluruumide parendamiseks. Samal ajal lähevad tagamaalisemates omavalitsustes rohkemal määral elanikke elama sotsiaalelupindadelt eraelamispindadel. Lisaks tasub märkida, et keskuslikes omavalitsustes on kinnisvara üldiselt kõrgema hinnaga ning seetõttu on eraelamispinna leidmine ka rahaliselt keerukam.

Liikuvuse valdkonnas erinevad keskuslikud omavalitsused tagamaalistest lausa 13%. Vahe tuleneb sellest, et keskuslikes omavalitsustes on valdavalt olemas teehoiu eeskiri või kava ning veebist saab paremini kätte ka hinna ja sõiduplaanide infot. Lisaks on ka elanike rahulolu ühistranspordiga kõrgem eelkõige just keskuslikes omavalitsustes.

Kõige selgemalt eristuvad teistest omavalitsustest väiksema kui 4000 elanikega omavalitsused – Vormsi, Loksa, Setomaa, Ruhnu, Muhu ja Kihnu vald. Need on omavalitsused, mis ei sarnane ei üksteise ega ka ülejäänud omavalitsustega. Näiteks on erinevused põhihariduses, kõige suurem vahe aga spordivaldkonnas. Need väiksemad omavalitsused pakuvad vähem spordialasid lastele, info sportimisvõimaluste kohta on vähem kättesaadav ja spordipaikade seisukord on kehvem.

Minuomavalitsuse lehel on omavalitsuste teenuseid mõõdetud pea 600 erineva lävendiga. Linnade ja valdade tegevuse sarnasust saab vaadata, kui võrrelda iga omavalitsuse ühe kriteeriumi täitmist mõne teise omavalitsusega. See aitab meil näha, kui palju omavalitsuste erinevad tegevused ja teenused omavahel sarnanevad või erinevad.

Iga omavalitsuse sarnasust teistega saab vaadata siin: