Järva maakonnas on avalikud teenused kõige paremal tasemel

Kui augustis olid avalikustatud Minuomavalitsuse portaalis kõige värskemad kättesaadavad andmed 2018. aasta kohta, siis alates oktoobrist kuni detsembrini täiendati veebilehte 2019. aasta tulemustega.
RAHANDUSMINISTEERIUMI ANDMEANALÜÜTIK ATS AASMAA

Järva maakond näitab 69 punktiga kõigi teenuste lõikes kõrgeimat taset. Võrreldes teiste maakondadega paistab Järvamaa esile spordivaldkonnas, kus kõik maakonna omavalitsused pakuvad lastele vähemalt 10 erinevat spordiala ning samuti teostatakse kogu valdkonna arengu seiret. Lisaks on Järvamaal keskmiselt kõrge tase veemajanduses, kus igas omavalitsuses on lekete tuvastamise süsteem ning heitvee puhastamisnäitajad vastavad keskkonnakaitse kõrgematele nõuetele [1]. Samuti on eesotsas ka Harju ja Jõgeva maakond. Lääne maakonna tühimik muuseumide valdkonnas on tingitud sellest, et seal puuduvad munitsipaalomandis muuseumid ning seetõttu ei saa ka teenuse taset hinnata . Muusemivaldkonna tulemusi mittearvestades saaks Lääne maakond seitsmenda asemel kuuenda tulemuse. Kõige madalam koondtase on Valga maakonnas, kus keskmine teenuse tase jääb seitsmes valdkonnas alla kolme ehk baastaseme.

16 valdkonna teenuste taset on hinnatud samamoodi nagu 2018. aastal – kokku umbes 300  kriteeriumiga. Tugevamad ja nõrgemad valdkonnad leiame kõige paremini keskmiste teenustasemete järgi. Teenuse tase määratakse vastavalt täidetud kriteeriumitele. Seejuures on kriteeriumid jaotatud kolme gruppi olulisuse järgi kahanevalt: baas, edasijõudnu ja eeskujulik.

Sõltumata noorsootöö ja veemajanduse kõrgemast tasemest võrdluses teiste valdkondadega, pole valdkondade omavaheline keskmiste võrdlus kohane. Näiteks noorsootöös on ka kõige suurem erinevus keskmiste maakondlike teenustasemete vahel, mis annab märku, et teenus on ka maakondade lõikes tagatud ebaühtlasemalt. Selgelt eristuvaks on muuseumi valdkond, kus väga madal hinne on enamasti tingitud andmete esitamata jätmisest.

Makondade keskmised teenustasemed
Maakondade keskmine teenustase 2019. Sulgudes on toodud kohalike omavalitsuste arv maakonnas.

Lisaks hetkeseisule on oluline vaadata ka aastaga toimunud muutuseid teenustasemetes. Muutuste suurused annavad aimu nii maakondlikest kui ka valdkondlikest suundadest. Kõige suuremad positiivsed muutused on toimunud Järva, Lääne-Viru ja Hiiu maakonnas, kus ühe omavalitsuse kohta on kõikide valdkondade summaarne teenustase tõusnud kolme pügala võrra. Märkimist väärivad ka veel Ida-Viru, Pärnu ja Rapla maakond, kus ühe omavalitsuse keskmine tõus on olnud vastavalt 2,2; 2,0 ja 2,0 teenustaset. Nii nagu on ka allolevas tabelist näha, siis suurim positiivne muutus on toimunud veemajanduse valdkonnas, kus põhjuseks on omavalitsustes paranenud reoveepuhastite puhastusvõime ning parem ülevaade leketeta ja inflitratisoonita ühisknalisatsioonitorustikest. Lisaks on hea näha teenustaseme tõusu täiskasvanute sotsiaalhoolekande valdkonnas, kus on tõusu põhjustanud üldhooldekodude töötajate kvalifikatsiooninõuete täitmise paranemine.

Maakondade muutused
Maakondade keskmiste tulemuste muutus 2018 vs 2019
*Kuna 2018 ei mõjutanud andmete esitamata jätmine teenustaset siis keskmiste tulemuste võrdlus pole kohane.

Teenustase üksi ei too välja esilekerkivate valdkondade tugevusi ega ka kitsaskohti. Seetõttu on mõistlik vaadata detailsemalt, et mis on hästi ja mis on peamised probleemid. Üle-eestilisi tugevusi on mõistlik otsida eeskujuliku taseme kriteeriumitest, millest leiame, et:

  • kõik omavalitsused on viimase kolme aasta jooksul saanud toetust vähemalt kahele projektile KOV eluruumide ja asulamiljöö parandamiseks (Elamu- ja soojusmajandus);
  • igas omavalitsuses on rahvakultuurikollektiivides vähemalt 10 harrastajat 1000 elaniku kohta (Kultuur);
  • 74-s omavalitsuses on ametnikel vähemalt kõigi ametnike keskmine või 1,2-kordne KOV elanike keskmine palk (Valitsemine);
  • 73-s omavalitsuses on netovõlakoormus alla ülemmäära ning netovõlakoormuse ja põhitegevuse tulemi suhe väiksem kui 8 (Valitsemine);
  • 73-s omavalitsuses on lasteasutustel veebilehed (Algharidus);
  • 71-s omavalitsuses vastab ühisveevärgi joogivesi kvaliteedinõuetele vähemalt 95% püsitarbijatele (Veemajandus);
  • 70 omavalitsuses on noorsootööd käsitlev komisjon (Noorsootöö);

Eelnevalt toodud omavalitsuste poolt täidetud tingimused näitavad, et oleme teatud asjades edukad ning suudame neid hästi tagada. See annab küll kindlustunnet, et liigutakse õiges suunas, kuid üleriigiliselt on siiani:

  • vaid 5-s omavalitsuses leitavad kriisialased käitumisjuhised ja igapäevane teave elanikkonnale (Kriisideks valmisolek);
  • vaid 9-s omavalitsuses väljastatud 75% ehitus- ja kasutuslubadest tähtaja jooksul (Elamu- ja soojusmajandus);
  • vaid 15-s omavalitsuses väljastatud 75% projekteerimistingimusi tähtaja jooksul (Elamu- ja soojusmajandus);
  • vaid 20-s omavalitsuses raamatukogul arengukava (Raamatukogu);
  • vaid 21-s omavalitsuses veemajanduses ülevaade kohtkäitlussüsteemidest (Veemajandus)

Kokkuvõtlikult võime öelda, et meie kohalikel omavalitsustel kõige kõrgema teenustasemega valdkonnaks on noorsootöö. Võrreldes 2018. aastaga on 2019. aastal suur tõus toimunud veemajanduse ja täiskasvanute sotsiaalhoolekande valdkonnas, kus esimeses on paranenud andmete kättesaadavus ning teises töötajate kvalifikatsiooninõuded.

[1] Vähemalt 90% heitveest vastab BHT7 ja KHT7 osas suurte veevärkide reostuskoormuse normidele (2000 ie)

* Analüüs ja artikli koostamine on toetatud Euroopa Liidu Euroopa Sotsiaalfondist.

Viimati uuendatud: 12. January 2021