Enamik eestlastest on oma elukohaga rahul

Maailma õnnelikkuse aruandes on Eesti riik 28. kohal. Ehkki õnn on suhteline mõiste, mõjutab inimeste eluga rahulolu tugevalt piirkond, kus ta elab – seda nii siseriiklikes kui ka piiriülestes võrdlustes.
ROBERT LIPINSKI, MAAILMAPANGA KONSULTANT

Kui rahul on eestlased oma elukohaga? Ja mil määral on rahulolu seotud kohalike teenuste kvaliteediga? Maailmapank viis koostöös Rahandusministeeriumiga eelmisel aastal Eesti elanike seas läbi küsitluse, mis puudutas nende rahulolu oma elukeskkonna, kohalike avalike teenuste ja omavalitsuse kui ametiasutustega.

Eestlased on oma piirkonna elu-oluga valdavalt rahul

Tulemustest aitavad ülevaate saada allolevad joonised Jooniselt näeb, et 62% vastanutest on oma kohaliku omavalitsusega kui elukohaga pigem rahul või väga rahul. 54% vastanutest on rahul omavalitsuse pakutavate teenustega, kusjuures 21% vastanutest ei oska seisukohta võtta.Nende näitajate puhul on arusaadav, et üle poole (53%) eestlastest märkisid ka oma praeguse omavalitsuse kõige eelistatumaks elukohaks.

Vaatamata sellele, et enamikule eestlastest meeldib oma koduvallas või -linnas elada, ei olda rahul omavalitsuse toimimisega. Hinnang omavalitsuse tegevusele on keskpärane. Veidi vähem kui pooled (47%) ütlevad, et kohalik volikogu tegeleb elanike muredega piisaval või suurel määral, kuid elanike prioriteetidega arvestatakse otsustes vaid veerandi (26%) arvates.

Pooled vastajatest (50%) nõustuvad, et nende omavalitsus teeb head tööd, veidi väiksem (43%) on elanike osakaal, kes ütlevad, et omavalitsus on igati tõhus ja hästi juhitud ning pakub head hinna ja teenuste kvaliteedi suhet (40%).

Demograafiline taust

Uuringu tulemused on vastajate nägu. Inimeste taust, nende sugu, vanus või rahvus võib mõjutada seda, kuidas kohalikku keskkonda tajutakse. See omakorda mõjutab hinnanguid kohalikele omavalitsustele. Allolevalt jooniselt näha, et antud uuring ei peegelda välja suuri demograafilisi erisusi.

Naiste ja meeste vastused lahknesid näiteks omavalitsuste toimimist käsitleva küsimuste lõikes võrdlemisi vähe. Kolme suurema vanusekategooria võrdluses on samuti vähe erinevusi. Väikeseks erandiks on väiksem osa noortest vastajatest (16-34-aastased), kes arvavad, et nende huvid on piisavalt esindatud, eelistavad elada oma praeguses omavalitsuses ning tunnevad kohalike volikogude liikmeid. Suurimad erinevused tulenevad vaid eri rahvusest. End venelasteks tunnistavate inimeste rahulolu on võrreldes eestlaste või teiste rahvustega madalam. Vene ja muust rahvusest vastajate koguarv oli võrdluses eestlastega selgelt madalam, mistõttu võivad rahvuslikud erinevused olla ebatäpsemad võrdluses ülejäänud demograafiliste näitajatega.

Hinnangud põhinevad isiklikul kogemusel

45% küsitlusele vastanutest märkisid, et nad on viimase 12 kuu jooksul pöördunud kohaliku omavalitsuse esindaja poole kas mingi teenuse või teabe saamiseks või ka näiteks kaebuse esitamiseks – see näitab, et oluline osa hinnangutest baseeruvad isiklikul kogemusel. Elanike teadlikkusest annab tunnistust ka asjaolu, et 66% vastanutest oskab nimetada vähemalt ühte kohalikku volikogu liiget, keskmiselt tunneb eestlane aga nelja kohaliku volikogu liiget.

Rahuloluküsitluse tulemused toovad hästi esile veebilehe minuomavalitsus.ee rolli. Lehel kuvatud andmete eesmärk on anda inimestele ülevaade oma koduvalla või -linna käekäigust ja pakutavate teenuste kvaliteedist. Samuti ärgitada analüüsima ja arvamust avaldama, mida teevad omavalitsused hästi, mida võiksid teha paremini ja kuidas elanike hääl paremini kohalike tasandi otsustajateni viia. Objektiivne võrdlemise võimalus annab annab võimaluse kindlaks teha valdkondi, mis vajaksid parandamist või ümberkorraldust.

Uuringu üksikasjad

Uuring viidi läbi veebis 2021. aasta juunist oktoobrini. Kokku vastas küsitlusele 7219 inimest 76 omavalitsusest. Esimeses osas tuli avaldada arvamust oma kohaliku omavalitsuse kohta, sh hinnata poliitikakujundajate tõhusust ja omavalitsuse reageerimisvõimekust. Teises osas sai kasutada uudset küsitlusvahendit (inglise keeles quadratic voting for survey research - QVSR), mis hindab vastuse puhul ka selle tõenäolist kaalu. Vastajad said end kohaliku poliitikakujundaja rolli asetada ning oma äranägemise järgi “eelarvet” koostada. Kokku sai hinnata 16 kohalikku teenust - alates alusharidusest kuni jäätmekäitluseni. QVSR kui otsustamisvahend on populaarsust kogumas nii akadeemikute kui poliitikakujundajate ringkondades (vt siin). Uuring viidi läbi enne 2021. aasta kohalikke valimisi, seega peegeldavad tulemused hinnangut eelmiste koosseisude tulemuslikkusele. Tulemusi saab käsitleda kui võimalikku sisendit reformideks ja uuteks poliitilisteks suundadeks tulevaste kohalike otsustajate jaoks.

Andmed on allalaetavad siit