Eestis on 14 omavalitsuses töökohti rohkem kui töötavaid elanikke

Elu- ja töökohtade andmete analüüsist selgub, et viies Eesti omavalitsuses on töökohti vähemalt 30% rohkem kui töötajaid. Samuti tuleb välja, et kohaliku töötaja olulisus on saartel kõrgem kui mandril.
RAHANDUSMINISTEERIUMI ANDMEANALÜÜTIK ATS AASMAA

Omavalitsustel on mitmeid tuluallikaid, kuid neist suurima osakaaluga on füüsilise isiku tulumaks, mis laekub töötavatelt elanikelt. Seetõttu on omavalitsustele oluline, et võimalikult suur osa nende elanikest käiksid tööl ja mida kõrgema palgaga, seda parem. Teisalt on omavalitsustele oluline ka see, et inimestel oleksid töökohad ruumiliselt kättesaadavad, sest muidu võidakse mõelda ära kolimisele.

Omavalitsuses olevate töökohtade ja seal elavate inimeste suhe näitab, kui paljudele tööealistele elanikele leiduks töökoht elukohajärgses omavalitsuses. Andmetest selgub, et Eestis on 14 omavalitsust, kus töökohti on tegelikult rohkem kui töötavaid elanikke. Need on omavalitsused, mis pakuvad töökohti ka naaberlinnade ja –valdade elanikele. Esikohta hoiab siin Rae vald, kus töökohti on 84% rohkem kui vallas olevaid töötajaid. Lisaks veel neljas omavalitsuses on töökohti vähemalt 30% võrra rohkem kui töötajaid – Narva-Jõesuu linnas 65%, Jõhvi vallas 59%, Rakvere vallas 45% ja Tartu linnas 33%.

Elukohajärgse omavalitsuse territooriumil palgatööd tegevate inimeste osakaal viitab vajadusele ja soovile teha tööd just koduvallas või -linnas. Ootuspäraselt on elukohajärgses omavalitsuses töötamise määr kõrgem linnades ning madalam neid ümbritsevates valdades. Eriti paistab silma Harjumaa, kus on palju nn rändtöötajaid - tööl käiakse Tallinnas. Niisamuti paistavad silma Saaremaa ja Hiiumaa, kuid nende puhul võib põhjuseks pidada geograafilist olukorda – saartelt teistesse omavalitsustesse liikumiseks peaks kasutama praami või lennukit (va Muhu vald).

See, kui suur osa töökohtadest täidetakse valla või linna enda elanikega annab omavalitsuse tööturu kohta olulist informatsiooni. Ühelt poolt saame teada, kas ja kui piiratud on tööandjatel töötajate leidmine omavalitsuse halduspiirides, teisalt näeme kui tõenäoliselt kohalik töötaja võiks suunduda tööle elukohajärgsest omavalitsusest väljapoole. Kohaliku töötaja tähtsus on kõrgeim Ruhnus, Saaremaal, Hiiumaal, Kihnus ja Narva linnas ning madalamad määrad on Rae ja Jõelähtme vallas ning Narva-Jõesuu linnas, kust käiakse mujale tööle suhteliselt palju.

*Analüüs põhineb Rahvastikuregistri 2020. aasta 1. jaanuari  ja Töötamise registri 2019. aasta lõpu andmetel.

**Analüüs ja artikli koostamine on toetatud Euroopa Liidu Euroopa Sotsiaalfondist.