Metoodika

Mida rohkem kriteeriumitest omavalitsus baas, edasijõudnu või eeskujulikul tasemel ära täidab, seda kõrgemale teenustasemele saab ta jõuda. Täpse info saamiseks loe edasi.

    Metoodika

    sfTeenuste seire metoodika algversiooni töötas välja Tartu Ülikooli Sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus (RAKE) koostöös Geomedia OÜ-ga 2018.a lõpuks. Metoodika loomisel osalesid üle saja eksperdi ministeeriumidest ja omavalitsustest, teadlased ja huvigruppide esindajad ning Eesti Linnade ja Valdade Liit. Uuringut rahastati Euroopa Sotsiaalfondist. Vt valminud uuringut

    Hinnatakse 18 valdkonda:

    1. valitsemine,
    2. alusharidus,
    3. põhiharidus,
    4. noorsootöö,  
    5. planeerimine, ehitus ja energeetika,
    6. veemajandus,
    7. jäätmemajandus,
    8. keskkond ja kliima,
    9. liikuvus,
    10. täiskasvanute sotsiaalhoolekanne,
    11. laste heaolu,
    12. kultuur,
    13. sport,
    14. muuseum,
    15. raamatukogu,
    16. rahvatervis ja turvalisus,
    17. kriisideks valmisolek,
    18. ligipääsetavus.

    Teenustaseme hinnang kujuneb valdkonnapõhiselt seatud kriteeriumite täitmisest, mida hinnatakse kuni kolmel tasemel: baas-, edasijõudnu ja eeskujulik tase. Baastasemeks on seatud üldjuhul seadustega kohustuslikud või seaduse täitmist kirjeldavad lävendid. Edasijõudnu tase näitab, mida ühelt edukalt toimivalt omavalitsuselt üldjuhul oodatakse ning eeskujuliku tasemega hinnatakse näiteks uuenduslike lahenduste rakendamist, täiendavate võimekuste ja võimaluste kasutamist elanikkonna hüvede suurendamisel, eesmärke, kuhu soovitakse välja jõuda. Iga kriteeriumi puhul ei pruugi olla seatud kõiki kolme taset. Mõne kriteeriumi osas hinnatakse vaid baastasemel täitmist, mõnel mitut taset ning mõnel on seatud vaid eeskujulik tase, et hinnata, kas omavalitsus teeb midagi täiendavat. Lävenditena on seatud seadustes ja määrustes sätestatud nõuded; valdkondlikes juhendmaterjalides soovitatu; riiklikes valdkondlikes strateegiates seatud eesmärkide sihttasemed; eelnevates uuringutes määratletud lävendid; ettepanekud töörühmadest ja testimiselt ning mõõtmisandmete jaotused. 

    Teenustaseme arvutamine

    Teenustasemete kujunemise metoodika selgitav joonis
    Teenustaseme arvutamine

    Mida rohkem kriteeriume omavalitsus täidab, seda kõrgem teenustase talle määratakse. Põhipunktide ja lisapunktide summana kujuneb välja valdkonna teenustase.

    Põhipunktid:
    Täites 30% baastaseme kriteeriumitest ületab omavalitsus teenustaseme 1, 60% täitmisel taseme 2, 90% täitmisel taseme 3. Kui baastase on 90% ulatuses täidetud, siis vaadatakse vastavalt edasijõudnud taseme kriteeriumite täitmise ning kui need ka vähemalt 90% ulatuses täidetud, siis eeskujulikul tasemel kriteeriumite täitmise osakaalu.

    Lisapunktid:
    Kui baastasemel jääb omavalitsuse kriteeriumite täitmine alla 90%, siis on omavalitsusel siiski võimalik saada lisapunkte eraldiseisvalt nii edasijõudnud kui eeskujulikult tasemelt. Mõlemalt tasemelt on võimalik saada 1 lisapunkt, kui täidetakse 50% sealsetest kriteeriumitest. Kui edasijõudnu tasemel jääb kriteeriumite täitmine alla 90%, siis on omavalitsusel võimalik ikkagi saada 1 lisapunkt 50% eeskujuliku taseme kriteeriumite täitmisel. Lisapunktid võimaldavad teenustaseme määramisel arvesse võtta kõiki kriteeriume.

    Et hinnatud teenuseid on palju (16), siis lihtsama ülevaate saamiseks on lähedased teenused omavahel kokku grupeeritud. Näiteks alusharidus, põhiharidus ja noorsootöö on grupeeritud kokku haridusvaldkonnaks ning täiskasvanute hoolekanne ja laste heaolu on kokku grupeeritud sotsiaalseks kaitseks. Teenuse grupile on teenustase arvutatud sinna kuuluvate teenuste aritmeetilise keskmisena. Hoolimata grupeerimisest on teenused ka eraldi nähtavad.

    Kuna iga teenuse all on kasutusel kümneid kriteeriume, on ka seal lihtsama ülevaate tagamise eesmärgil kriteeriume grupeeritud (nt süsteemsus, töötajad ja taristu, tulemuslikkus jne). Nendele gruppidele on arvestatud ka tase, kasutades sama metoodikat, mida eesolevalt on kirjeldatud teenuste tasemete kohta.

    Andmed

    Hindamisel kasutatavad andmed tuginevad riiklikel registritel, omavalitsuste seas läbi viidud täiendaval küsitlusel ning üleriiklikul elanike rahulolu-uuringul. Kui riiklike registrite ja omavalitsuste küsitluse andmeid uuendatakse iga-aastaselt, siis elanike rahulolu-uuringut viiakse läbi üle aasta.

    Omavalitsuste seas viiakse läbi täiendavat küsitlust riiklikest registritest puudu olevate andmete saamiseks. Seni on küsitlust läbi viidud kahel korral Statistikaameti abiga - 2019. aasta oktoobris ja 2021. aasta aprillis. Enamasti puudutavad lisaküsimused omavalitsuse arengudokumente, kordade olemasolu ja teenuste täpsemat korraldust. 2021. aastal läbi viidud küsitluse kohta vaata lähemalt siit. Järgmine omavalitsuste küsitlus toimub 14. veebruar kuni 18. märts 2022.

    Elanike rahulolu hinnangu väljaselgitamiseks viidi 2020. aasta jaanuaris koostöös Statistikaametiga läbi kohalike omavalitsuste teenuste ja elukeskkonnaga rahulolu uuring, mille tulemustega saab tutvuda siin. Uuringu eesmärk oli saada ülevaade elanike rahulolust kohalike omavalitsuste pakutavate teenuste ja elukeskkonna kvaliteediga. Küsitluses paluti anda hinnang liikumis-, sportimis- ja kultuurse vaba aja veetmise võimaluste, elukeskkonna, heakorra, üldiste teenuste pakkumise ja kohaliku tasandi juhtimise kohta. Andmed koguti ja esitatakse omavalitsuse täpsusega. Vt täpsemalt: https://www.stat.ee/et/esita-andmeid/andmete-esitamisest/isiku-uuringud#Kohalike-omavalitsuste-teenuste-ja-elukeskkonnaga-rahulolu-uuring-16. Elanike rahulolu uuringu detailsemad andmed on leitavad Statistikaameti andmebaasist: http://andmebaas.stat.ee/Index.aspx?lang=et&DataSetCode=KO11. Täpne küsimustik on allalaetav siit. Järgmine üleriiklik elanike rahulolu-uuring toimub 2022. aasta sügisel.

    Omavalitsuse grupid

    Tulukuse grupid on määratud omavalitsuse maksutulude ja keskkonnatasude laekumise järgi elaniku kohta perioodil 2013-2017. Kui omavalitsuse näitaja on suurem kui Eesti keskmine, siis on nad „tulukad“. Kui aga näitaja jääb rohkem kui 20% sellest alla, siis on nad „toimetulevad“, ning vahepealsed on „keskmise tulukusega“.

    Hajutatuse gruppide moodustamise aluseks on elanike jaotus keskuste ja hõredalt asustatud alade vahel, tuginedes Statistikaameti paikkondade kaardistuselStatistikaamet on paikkondadeks arvestanud hoonestatud alad, kus naaberhoonete kaugus ei ole suurem kui 200 meetrit ja seal elab vähemalt 200 inimest. Vastavalt nendele andmetele on iga kohaliku omavalitsuse kohta arvestatud keskus-tagamaa näitaja vahemikus 1,0-2,1 (keskus <1,05; keskus tagamaaga 1,05-1,4; osaliselt tagamaaline 1,4-1,8 ning tagamaaline >=1,8). Neid koefitsiente kasutatakse ka kohalikele omavalitsustele tasandusfondi jaotamisel.